Eestis tegutsevad investeerimisühingud haldasid 2016. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga 917 miljoni euro ulatuses klientide varasid. Investeerimisühingute endi varade maht vähenes 2016. aasta kolmandas kvartalis 6% ehk 42 miljoni euroni, teatas finantsinspektsioon.
- Eestis tegutsevate investeerimisühingute tulusus langes möödunud aasta kolmandas kvartalis võrdlemisi madalale tasemele. Foto: pixabay.com
Enamiku ehk 55% varadest moodustasid hoiused pankades ja finantseerimisasutustes, peamiselt Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi omades. Lisaks hoidsid investeerimisühingud 8% varadest võlakirjades, et täita likviidsusnormatiivi. Võlakirjaportfelli koosseis kolmandas kvartalis ei muutunud.
- Investeerimisühingute varade struktuur.
Likviidsuskattekordaja nõuet täitsid kolmandas kvartalis kõik investeerimisühingud, sektori kokkuvõttes suure varuga. Varad on küllaltki likviidselt paigutatud – võlakirjadesse ning pankade ja finantseerimisasutuste hoiustesse –, likviidseid vahendeid on 63% varadest.
Investeerimisühingud jäid kolmandas kvartalis kokku 1,7 miljoni euroga kahjumisse. 2016. aasta esimese kolme kvartali kokkuvõttes oli sektor samuti kahjumis, 1,1 miljoni euro ulatuses.
Kahjum on tekkinud kahanevate tulude tõttu: kolmandas kvartalis teeniti netotulu 2,7 miljonit eurot ehk 34% vähem kui teises kvartalis. 2016. aasta esimese kolme kvartaliga teenis sektor netotulu 12,8 miljonit eurot ehk 20% vähem kui aasta varem. Peamiselt on kahanenud väärtpaberivahendusega seotud tulud. Sektori kahjumit on veelgi suurendanud erakorralised allahindlused. Allahindlused moodustati valuutakursside kõikumiste tõttu klientide vastu tekkinud nõuete katteks.
Investeerimisühingute omakapitali tootlikkus oli kolmanda kvartali lõpus aasta baasile viiduna -3,7%.
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langes kolmandas kvartalis märgatavalt: 42,8-lt 30,3%ni, peamiselt valuutapositsioonide suurenemise tõttu. See suhtarv näitab, et palju hoiavad investeerimisühingud omavahendeid omandatud riskipositsioonide suhtes. Alanemisest hoolimata on esimese taseme põhiomavahendite suhtarv palju kõrgem kui pangandusmääruses sätestatud miinimum 4,5%.
Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide müügiga.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Enamik Eestis tegutsevaid investeerimisühinguid osutavad investeerimisteenuseid väljaspool Eestit. Ulatusliku piiriülese tegevusega kaasnevad märkimisväärsed vastavus-, operatsiooni- ja maariskid.
- Sektori tulubaas on langenud madalale tasemele. Kui investeerimisteenuste müügi madalseis kestab pikemat aega, võib see märgatavalt mõjutada investeerimisühingute kapitaliseeritust.
- Investeerimisühingud on oma äritegevuses avatud märkimisväärsele valuutariskile. 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus moodustas sektori avatud valuutapositsioonide väärtus 75 miljonit eurot ehk omavahendite suhtes 206%. Valuutapositsioonid suurenesid kvartali jooksul üle kahe korra, kuna teises kvartalis hoiti positsioone teadlikult väiksena Ühendkuningriigi juunikuise referendumi tõttu.
Seotud lood
Finantsjuhtide ja raamatupidajate töö on täis väljakutseid: palju tabeleid, rohkelt andmeid, vajadus täpsete ja õigeaegsete aruannete järele ning palju korduvaid ülesandeid, mis nõuavad tohutult aega. Power Platform pakub neile väljakutsetele lahendust, võimaldades automatiseerida igapäevaseid protsesse, standardiseerida aruandlust ja luua dünaamilisi aruandeid.