Nestor: langus on läbi, paranemist veab eksport intressilanguse toel

Esialgsetel andetel jäi Eesti SKP mullu IV kvartalis sama suureks, kui ta oli olnud eelneval kvartalil. Ka võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga oli kahanemine statistilise vea piires – 0,1%. Kui need numbrid pidama jäävad annaks see mulluseks majanduslanguseks aasta peale kokku 0,9%. Eeldades, et SKP rohkem ei lange, tuleb siiski tunnistada fakti, et võrreldes 2022. aasta alguses saavutatud tipuga, oleme majandusest kaotanud tubli 5,5% tüki ja langenud nii tagasi umbes 2019. aastasse. Sellise kaotuse kompenseerimine ei käi üleöö.

Statistikaameti esialgne kiirhinnang SKP täpsematest allikatest veel ei räägi, kuid vaadates teisi indikaatoreid, saab oletusi siiski teha. Suuremat indu ei näidanud eelmise aasta lõpus ükski sektor, ent taastumisega oli tegemist sellegipoolest.

Pärast pikka mandumist on suuna ülespoole võtnud näiteks tööstustoodang. Tööstustoodangu madalpunktiks jäi eelmise aasta august, kui tootmismaht oli 2022. aprillis saavutatud tipust lausa veerandi võrra väiksem. Sealt edasi on tööstus aga liikunud tõusvas joones. Oktoobris-novembris jäi tootmismaht umbes samale tasemele kui aasta varem ja kunagisele tipule jäi tootmine alla juba vähem kui viiendiku võrra. Kosunud on ka tööstuse uued tellimused, mis viitab sellele, et tootmismahu kasvu on oodata ka järgnevatel kuudel.

Sarnaselt on pöördunud trend jaekaubanduses. Kuigi taastumine on seal olnud aeglasem, siis jäi jaekaubanduse madalpunkt eelmise aasta juunisse, mil see oli 2022. aasta märtsis saavutatud tipust 17% väiksem. Novembri seisuga oli vahe vähenenud 15% juurde ja müügimaht võrreldavale tasemele 2023. aasta lõpuga. Kosuma on hakanud ka jaekaubandusettevõtete kindlustunne, mis ennustab soodsama trendi jätkumist. Tõsi, erinevalt tööstusest, mõjutavad seda sektorit uuest aastast kehtima hakanud maksutõusud, mis tarbimiseks jäävat rahahulka vähendavad. Samas on pidevalt allapoole liikumas intressimäärad, mis suurema kodulaenu võtnud peredele peaks kokkuvõttes ikkagi eelmisest aastast rohkem raha kätte jätma.

Kogu majanduslangusperioodi vältel on kõige paremini käinud teenindussektori käsi. Kui nigel nõudlus eksportturgudel on pärssinud tööstuse tootmist ning inflatsioon ja madal tarbijakindlus ostlemist, siis tundub, et vaba aja veetmiseks on inimestel raha jätkunud. Näiteks hotellide ja restoranide müügimaht on terve majanduslanguse perioodi vältel liikunud aeglases, ent siiski tõusvas joones. Sügisese seisuga on hotellide ja restoranide müük tõusnud mullusega võrreldes keskmiselt 4-5% (pärast inflatsiooniga korrigeerimist).

Teenussektor on muidugi palju laiem mõiste kui vaid majutusasutused ja söögikohad, ent hästi on läinud ka teistel teenustel. Nii andsid näiteks suurima positiivse panuse 2024. aasta III kvartali SKPsse info ja side sektor ning kinnisvaraalane tegevus.