Professor: levinud korruptsiooniindeksid valetavad, minu indeks paljastab rikaste riikide tegeliku korruptsioonitaseme

Komisjon seadis kahtluse alla SKT kui arengumõõdiku ülimuslikkuse. Kuid sama tähelepanek kehtib ka korruptsiooni kohta, mis tavaliselt – ja eksitavalt – taandatakse ühemõõtmeliseks probleemiks.

Ülemaailmsed korruptsiooniindeksid, sealhulgas Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks (CPI) ja Maailmapanga korruptsioonikontrolli indeks, annavad riikidele ühe hinde. Need mõõdikud näitavad järjekindlalt, et rikkad riigid on "väga puhtad", samas kui vaesed riigid on "väga korrumpeerunud".

Näiteks 2023. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi on Ühendkuningriik (skooriga 71) maailmas 20. kõige vähem korrumpeerunud riik, mis on palju puhtam kui Hiina (42) ja Brasiilia (36). [Eesti skooriga 76 on maailmas 12. kõige vähem korrumpeerunud riik.] Enamik korruptsioonitajumise indeksi kasutajaid tõlgendavad neid arve kui fakti.

Kuid kas rikkamad riigid on tõesti vähem korrumpeerunud kui vaesemad? Ühemõõtmelised mõõdikud, nagu CPI, varjavad tõsiasja, et kvalitatiivselt erinevaid korruptsioonitüüpe ei saa taandada ühele arvule. Need mõõdikud alamõõdavad süstemaatiliselt ka seda, mida ma nimetan "rikaste korruptsiooniks" – korruptsiooni, mis kipub olema legaliseeritud, institutsionaliseeritud ja mitmemõtteliselt ebaeetiline – vastandina "vaeste korruptsioonile".