Autor: Yuen Yuen Ang, Johns Hopkinsi ülikooli poliitökonoomia professor • 5. juuli 2024
Professor: levinud korruptsiooniindeksid valetavad, minu indeks paljastab rikaste riikide tegeliku korruptsioonitaseme
„Üha enam tulemustele orienteeritud ühiskonnas on mõõdikud olulised. See, mida me mõõdame, mõjutab seda, mida me teeme,” väideti majandustulemuste mõõtmise komisjoni 2008. aasta aruandes. "Kui meil on valed mõõdikud, püüdleme valede asjade poole."
Kuid kas rikkamad riigid ikka on vähem korrumpeerunud kui vaesemad, nagu näitab Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeks?
Foto: Transparency International
Komisjon seadis kahtluse alla SKT kui arengumõõdiku ülimuslikkuse. Kuid sama tähelepanek kehtib ka korruptsiooni kohta, mis tavaliselt – ja eksitavalt – taandatakse ühemõõtmeliseks probleemiks.
Ülemaailmsed korruptsiooniindeksid, sealhulgas Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks (CPI) ja Maailmapanga korruptsioonikontrolli indeks, annavad riikidele ühe hinde. Need mõõdikud näitavad järjekindlalt, et rikkad riigid on "väga puhtad", samas kui vaesed riigid on "väga korrumpeerunud".
Näiteks 2023. aasta korruptsioonitajumise indeksi järgi on Ühendkuningriik (skooriga 71) maailmas 20. kõige vähem korrumpeerunud riik, mis on palju puhtam kui Hiina (42) ja Brasiilia (36). [Eesti skooriga 76 on maailmas 12. kõige vähem korrumpeerunud riik.] Enamik korruptsioonitajumise indeksi kasutajaid tõlgendavad neid arve kui fakti.
Kuid kas rikkamad riigid on tõesti vähem korrumpeerunud kui vaesemad? Ühemõõtmelised mõõdikud, nagu CPI, varjavad tõsiasja, et kvalitatiivselt erinevaid korruptsioonitüüpe ei saa taandada ühele arvule. Need mõõdikud alamõõdavad süstemaatiliselt ka seda, mida ma nimetan "rikaste korruptsiooniks" – korruptsiooni, mis kipub olema legaliseeritud, institutsionaliseeritud ja mitmemõtteliselt ebaeetiline – vastandina "vaeste korruptsioonile".
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!
Liitu Finantsuudiste uudiskirjaga!