SEB: heitlikum maailmamajandus tähendab aeglasemat kasvu ka Eestile

Suurimat muret on valmistanud arenevate turgude käekäik, mille väljavaadet on tumestanud USA intressitõusud, kaubanduspinged, rahvusvaluutade nõrkus jpm. Lisaks on pärast pikale veninud rahuaega muutunud finantsturud taas väga närviliseks, mis on pannud mitmed küsima, kas majandustsükkel on pöördumas.

Kõige kindlamal rajal on 2018. aastal liikunud USA majandus. Kõrge tööhõive ja mõõdukas palgakasv on soodustanud majapidamiste tarbimist, mis on majanduskasvu peamine vedur. Täiendavalt panustab kasvu ka riigi leebe eelarvepoliitika. Kui sellel aastal kasvab USA majandus 3,1%, siis järgnevatel aastatel hakkab kasv aeglustuma, jõudes 2019. aastal 2,6% ja 2020. aastal 1,9%ni.

Kui 2017. aastal valdas Euroopat suur optimismilaine, siis tänavu on majanduskliima olnud jahedam. Suurima pettumuse on valmistanud euroala tööstustoodang ja eksport, mis on jäänud oodatust palju tagasihoidlikumaks. Konkreetsetest sektoritest on löögi all olnud autotööstus, mis tõstatab küsimärke Euroopa majanduskasvu senise vedaja Saksamaa tuleviku osas. Sellegipoolest püsib nii ettevõtete kui ka tarbijate majanduslik kindlustunne kõrgel tasemel, mis räägib mõõduka majanduskasvu jätkumisest. Kokkuvõtvalt peaks euroala SKP tänavu suurenema 2,1%, 2019. aasta 1,9% ja 2020. aastal 1,8% võrra, millesse panustab nii eratarbimine, investeeringud kui ka eksport.

Euroala tuleviku üks võtmeküsimus on olnud, millal muudab Euroopa keskpank senist ülileebet rahapoliitikat. Kui varaostuprogramm saab lõpu juba detsembriga, siis intressitõusudega on keskpank lubanud oodata vähemalt 2019. aasta suveni. SEB hinnangul alustab keskpank intressitõusudega järgmise aasta septembris, tõstes peamised intressimäärasid ühtlase 0,25% võrra. 2020. aastal on ees ootamas veel kaks tõusu, mille tulemusena peaks peamine refinantseerimisoperatsioonide intressimäär jõudma 0,75% tasemele. Selliste tegurite, nagu Itaalia eelarvepoliitika või pisut aeglasem euroala majanduskasv, mõju keskpanga pikaajalisele rahapoliitikale ei tasu üle hinnata ja rahapoliitika normaliseerimise edasilükkamine eeldaks oluliselt dramaatilisemaid sündmuseid.

Eesti vaatevinklist on oluline märkida, et SEB on langetanud majanduskasvuprognoose meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi jaoks. Vaatamata Rootsi krooni nõrkusele, rekordmadalatele intressimääradele ja eelarvepoliitilistele stiimulitele, ei ole Rootsi majandus näidanud oodatud tulemusi. Eksportiv tööstus ei ole odavast valuutast tulenevat potentsiaali suutnud siiani ära kasutada. Eratarbimist pidurdab aga kinnisvaraturu ebakindel olukord. Eesti eksportijaid mõjutab jätkuv elamuehitusmahtude aeglustumine: uute elamuehitusprojektide arv langeb 2019. aastaks mullusega võrreldes enam kui 25%. Soomes on kahanenud eksportiva tööstuse optimism tuleviku osas, mis mõjutab ka siinseid tööstusettevõtteid. Soome majapidamiste tarbimise kasvu soosib töötuse edasine vähenemine, kuid palgakasv jääb endiselt tagasihoidlikuks.

Eesti majanduskasv on aeglustus 2018. aasta esimeses pooles mulluselt pea 5%lt 3,5%ni. Kuigi üldpilt majanduses on endiselt hea, valmistab muret asjaolu, et kasv on tulnud suuresti ehituse ja üksikute tööstusharude kiiremast tõusust. Kindlustundeindikaatorid on eelmise aasta kõrgpunktiga võrreldes alanenud, kuid ajaloolises mõttes heal tasemel. Peamise stsenaariumi kohaselt on majanduskasv tubli ka 2019. ja 2020. aastal – vastavalt 3,0% ja 2,8%. Kärbete tõttu lähiregiooni majandusprognoosis on see hinnang küll varasemast konservatiivsem. Majanduskasvu väljavaadet tumendab ehitussektori aeglustumine, kuid ka kaubanduspartnerite madalam nõudlus ja eksportiva tööstuse halvenenud hinnapõhine konkurentsivõime. Ilma nende toeta jääb kesisemaks ka teiste sektorite kasv. Sellele vaatamata jääb tööhõive prognoosiperioodi vältel kõrgeks, mis toetab palgakasvu jätkumist ja võimaldab majapidamistel tarbimiskulutusi suurendada.

Vaata Eesti peamiseid majandusnäitajaid ja -prognoose siit.