Käesoleva aasta kevadel sai heakskiidu eelnõu millega kehtestatakse poodides sularahaga maksmisel ümardamisreegel ning alates 1. jaanuarist 2025 vahetusrahana enam 1- ja 2- sendiseid tagasi ei anta. See tähendab, et poed hakkavad kassas sularahaga tasumisel ostukorvi lõppsummat ümardama matemaatiliselt lähima 5 sendini.
- SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth
Ümardamisreegli kohaselt ostusumma, mis lõpeb 1, 2, 6 või 7 eurosendiga ümardatakse allapoole. Selline summa mis lõpeb 3, 4, 8 või 9 eurosendiga aga ülespoole. Ümardatakse ostukorvi lõppsummat mitte igat toodet eraldi.
Antud muudatus aga ei tähenda seda, et 1- ja 2 sendistega enam kauplustes tasuda ei saa – kõik vääringud on euroalal ametlikud maksevahendid ning jätkuvalt on võimalik nendega ka ostude eest tasuda. Tänaseks on ümardamisreegli kehtestanud veel kuus euroala riiki – Soome, Madalmaad, iirimaa, Belgia, Itaalia ning Slovakkia. Viimati tegi pisisentidest loobumise otsuse Leedu, kus see muudatus jõustub 1. mail 2025.
Kuidas mõjutab ümardamisreegel kaupmehi?
Ümardamisreegli kasutuselevõtt muudab sularahaga arveldamise kiiremaks ja lihtsamaks ning pikas plaanis vähenevad ka kulud mis on seotud müntide käitlemisega.
Seotud lood
Tarbijad eelistavad e-kaubanduses üha enam turvalisi digitaalseid makseteenuseid – Apple Pay’d ja Google Pay’d. SEB 2023 tehingute statistika näitab, et kõige kiiremini on makselahendustest esile tõusnud interneti kaardimaksete maht, seda koguni 57% aastases võrdluses. Samuti on oluliselt kasvanud makse algatamise teenuse mahud, mis kasvasid 31%, samal ajal, kui pangalingi maksed on aastases võrdluses vähenenud 25%, mis on indikaatoriks, et inimesed hindavad e-oste sooritades mugavust, valikuvõimalusi ja turvalisust.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha.
Eesti Panga poolt avaldatud maksestatistika kohaselt moodustasid Eestis 2024. aasta II kvartalis tehtud maksetest koguni 76% viipemaksed. Numbritesse panduna on see ca 26 miljonit viipamist kuus. Võrdlusena võib välja tuua, et veel 2023. aasta alguses olid need näitajad vastavalt 63% ning 17 miljonit. Eestlased eelistavad kontaktivaba maksmist üha enam ning tõenäoliselt on see tendents jätkumas ka lähiaastatel.
ESG juhtimine on vajalik nii suurettevõtetele kui ka väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. ESG eesmärke, strateegiaid, arengut ja raporteid küsivad partnerid, kliendid, pangad ja regulaatorid. Kuidas ESG abil oma riske ja võimalusi leida?