Finantssektori esindusorganisatsioon FinanceEstonia asutas kogumispensioni töögrupi, mille eesmärk on kaasata teemaga seotud osapooli ning aidata seada sihti, milliseid muudatusi oleks pensionisüsteemis vaja veel teha ja milliseid peaks kindlasti vältima. Töögrupi juhiks valiti Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.
- Kristjan Tamla hakkab kogumispensioni töögruppi eest vedama. Foto: Andres Haabu
Töögrupi eesmärk on Tamla sõnul elanikkonna kiire vananemise tingimustes Eesti sotsiaalkindlustuse süsteemi jaoks parimate lahenduste leidmine ning soodsa ja konkurentsivõimelise keskkonna loomine pensionisäästude kogumiseks ja hilisemaks kasutuselevõtuks pensionipõlves.
„Olukorras, kus Euroopa abirahad on vähenemas, tuleb teha tööd, et säilitada Eesti ettevõtete ja taristuprojektide konkurentsivõimeline rahastamine pikaajalise kapitaliga. Selleks tuleb muu hulgas suurendada Eesti pensionifondide rolli kohaliku kapitalituru arendamisel ning seista kohaliku kogumispensioni maine ja usaldusväärsuse eest,“ selgitas Tamla.
Seoses planeeritava II pensionisamba reformiga soovib töögrupp osaleda aktiivselt pensionisüsteemi muutmise ja kujundamise protsessis. „Pensionisüsteemi eesmärk on tagada inimesele maksimaalne sissetulek pensionipõlves. Tegeleda tuleb pensionisüsteemi parandamise ja kogujale atraktiivsemaks muutmisega, mitte selle lõhkumisega. Näiteks otsida võimalusi tööandjapensioni rakendumiseks. Kui sissemaksed muutuvad vabatahtlikuks, siis tuleb anda inimestele teadmised, kuidas oleks mõistlik edasi käituda,“ lisas Tamla.
LHV Varahalduse juhatuse liikme Joel Kukemelki sõnul on viimaste aastate jooksul II samba puhul vastu võetud ka mitmeid pensionikoguja jaoks kasulikke otsuseid. „Ära on kaotatud pensionifondide vahetamisel väljumistasud. Oluliselt on avardatud fondivalitsejate võimalusi teha suuremas mahus kõrgema pikaajalise oodatava tootlusega investeeringuid. Vastu on võetud otsus haldustasude suureks langetamiseks ning on loobutud loosifondide konservatiivsuse nõudest,“ loetles Kukemelk. Töögrupi eesmärk on, et selliseid pensionikoguja vaates vajalikke samme astutaks ka tulevikus.
Seotud lood
Pea kõik spetsialistid, kes teemasse süvenevad, on tunnistanud, et II samba põlemise argumendid on kas nõrgad, olematud või hoopis valed, aga kas sellest piisab usuküsimuse lahendamiseks, arutleb SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Sarnaselt eestlastega lähevad ka paljud ameeriklased pensionile varem, kui oleks optimaalne. Praeguste reeglite kohaselt võivad ameeriklased taotleda vanaduspensioni alates 62aastaseks saamisest või oodata 70aastaseks saamiseni. Need, kes ootavad pensioni võtmisega näiteks kuni 67aastaseks saamiseni, saavad kuus ligikaudu 43% rohkem raha, ja neil, kes ootavad 70aastaseks saamiseni, võib eluaegne kuusissetulek tõusta kuni 75%. Kuidas saaks panna rohkem inimesi riikliku pensioni välja võtmisega viivitama?
Möödunud aasta detsembri alguses ministeeriumitele kooskõlastamiseks esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu lubab muu hulgas kehtestada 2021. aastast „aktuaarse neutraalsuse“, muuta pensionile minek paindlikumaks ja 2027. aastast siduda vanaduspensioniea keskmise oodatava elueaga.
Sadama lähedal Porto Franco kvartalis asuv Skandinaavia disaini ja hõnguga Citybox Tallinn hotell pakub külalistele kontaktivaba teenust, mis muudab majutuse kiireks ja mugavaks ning võimaldab taskukohast hinda.