Ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused peavad järgmise nädala teisipäevaks, 30. oktoobriks esitama andmed oma tegelike kasusaajate kohta.
- 30. oktoober on tegelike kasusaajate andmete esitamise tähtaeg. Foto: pixabay.com
„Tegelike kasusaajate info võimaldab tuvastada lõplikud ettevõtet kontrollivad isikud nii Eestis kui ka juhul, kui omandiahel ulatub Eestist kaugemale. See info polnud seni avalikult kättesaadav,” ütles rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Taivo Põrk. „Variisikute ja keerukate korporatiivsete struktuuride kasutamine tegelike omandisuhete varjamiseks muutub riskantsemaks. See on kasulik nii ausatele ettevõtjatele kui ka riigile.”
Andmed oma tegelike kasusaajate kohta peavad esitama juriidilised isikud kogu Euroopa Liidus tulenevalt Euroopa Liidu 4. rahapesuvastasest direktiivist.
Tegelike kasusaajate kohta andmete esitamise tähtpäev on 30. oktoober, kuid esitamise võimalus jääb avatuks püsivalt. Andmeid saab esitada äriregistri ettevõtjaportaali kaudu, kus on enamiku ühingute kohta olemas eeltäidetud andmed tegelike kasusaajate kohta. Eeltäidetud andmeid saab täiendada (näiteks lisada kontrolli teostamise viis), seejärel andmed kinnitada või ise sisestada ning lisada. Samuti saab andmed esitada notari vahendusel.
Andmed saab esitada elektrooniliselt
äriregistri ettevõtjaportaali kaudu.
Kasutusjuhendi tegelike kasusaajate andmete esitamiseks leiate
SIIT.
Täpsema juhise tegelike kasusaajate tuvastamiseks ja vastused korduma kippuvatele küsimustele leiate
SIIT.
Vajadusel uuendab rahandusministeerium juhendit.
Kokku peab tegelike kasusaajate andmed esitama ligikaudu 218 000 ühingut, sealhulgas ligikaudu 186 000 osaühingut ja 22 000 mittetulundusühingut. Andmeid tegelike kasusaajate kohta oli 23. oktoobri seisuga esitanud 88 682 ühingut. Kokku on esitatud andmed 137 053 kasusaaja kohta.
Ettevõtjaportaal saadab vajaduse korral korduvteavitusi juhatuse liikmetele, kellega seotud ühingud pole kohustust täitnud.
Äriühingu tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Äriühingute kohta tuleb registrisse esitada andmed inimeste kohta, kes kontrollivad ühingus otse või teiste ühingute kaudu osalust vähemalt 25 protsenti pluss üks osa või aktsia.
Mittetulundusühingu tegelike kasusaajatena käsitletakse isikuid, kes kontrollivad ühingu tegevust. Reeglina on need juhatuse liikmed. Kui isik märgitakse tegelikuks kasusaajaks oma positsiooni tõttu juhtorgani liikmena, ei loeta sellest välja, et ta saab ühingust rahalist tulu või et ühing tegutsebki tema isiklikes huvides.
Vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse paragrahvile 77 esitavad täisühingud, usaldusühingud, osaühingud, aktsiaseltsid, tulundusühistud ja mittetulundusühingud äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: 1) isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; 2) kontrolli teostamise viis ehk kuidas tegelik kasusaaja ühingut kontrollib (otsene osalus, kaudne osalus või juhtorgani liige).
Sihtasutused peavad lisaks esitama soodustatud isikutest, kellele sihtasutuse põhikirja järgi võib teha sihtasutuse varast väljamakseid. Nimekiri peab sisaldama iga soodustatud isiku nime, isikukoodi (koos viitega riigile) või sünniaega ja -kohta ning elukohariiki, juhul kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas nimeliselt märgitud.
Andmeid tegelike kasusaajate kohta ei pea esitama korteriühistud, hooneühistud ega sihtasutused, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel ei ole muud majandustegevust.
Kui andmed edaspidi muutuvad, tuleb ühingu juhatusel uuendatud andmed esitada registrisse 30 päeva jooksul. Samuti tuleb edaspidi ühingu majandusaasta aruandes kinnitada tegelike kasusaajate andmete õigsust, kui need ei ole muutunud.
Allikas: Rahandusministeerium
Seotud lood
Kuidas alustada ärianalüütikaga väikeses tootmisettevõttes? Ärianalüütika (BI, Business Intelligence) on oluline tööriist, mis aitab isegi väikestel tootmisettevõtetel teha andmepõhiseid otsuseid, parandada efektiivsust ja suurendada kasumlikkust. Kuigi see võib alguses tunduda keeruline, saab BI kasutuselevõtu jagada loogilisteks sammudeks, mis on jõukohased ka väiksematele ettevõtetele.