Mis on Trumpis head ja kas ELi liidrid on tasemel?

Meil on Brexit, meil on Donald Trump, tõusev populismi laine Euroopas – milles on liidrid läbi kukkunud?

Suur läbikukkumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas seisneb selles, et liidrid pole suutnud kindlustada elatustaseme järjekindlat tõusu, mida nende elanikkond ootab. Kõigis arenenud riikides on 2007.–2008. aastate finantskriis ja selle järelmõjud järsult vähendanud sissetulekute kasvu ja tulevikuväljavaateid. Seda võimendas avalike teenuste kärpimine, kuna ka valitsused on pidanud püksirihma pingutama.

Alguses oli avalikkus valmis raskustega leppima, kuid nüüd, kui kriisist on möödas pea 10 aastat, pole kasvuväljavaated kriisieelsele tasemele taastunud ja inimesed süüdistavad poliitikuid.

Selles keerulises maailmas on majanduslikule ebakindlusele lisandunud geopoliitiline ebakindlus, mis tekitab tunde, et elame palju ohtlikumas maailmas kui aastakümneid tagasi.

Olite Davosis Maailma Majandusfoorumil. Mida teie sealt eliidi kohtumiselt esile tõstaksite – Donald Trump on nagu lammutuskuul „Davosi meeste“ maailmas.

Enamikule Davosi eliidist on Donald Trump vaenlane. Nemad väärtustavad maailma probleemide teaduslikku diagnoosimist ning ühist lahenduste otsimist. Tema tõrjub teadust ja ütleb, et Ameerika tulgu kõigepealt.

Nii on Donald Trump lammutuskuul Davosi eliidi taotlustele. Ta on juba purustanud arusaama, et maailma juhivad Davosi mehed. Küsimus on selles, kas see on ajutine kõrvalekalle või püsiv tagasipööre autoritaarsuse ja protektsionismi poole.

Kas Euroopa Liit elab Brexiti ja Trumpi järel euroskepsise ja populismi tõusulaine üle?

Tõenäoliselt elab, kuid kindel see ei ole. Praegu on Brexit parandanud teiste eurooplaste suhtumist Euroopa Liitu ning Trump pigem liidab eurooplased tugevamini kokku.          

Seda optimistlikku vaadet varjutavad tänavu Kreeka ja Itaalia lahendamata kriisid, USA valitsuse ootused, et teisedki riigid Suurbritannia eeskujul Euroopa Liidust lahkuvad, ja järjest agressiivsema ja natsionalistlikuma Venemaa destabiliseeriv mõju.

Kas Euroopa liidrid on nende väljakutsete kõrgusel?

Euroopa liidrite käed on mitmes mõttes seotud, mis pärsib nende võimet probleeme lahendada.  

Kreekale on lubatud suurt võlakergendust, kuid seda tuleb korraldada sellisel moel, et selle suurus ei hakkaks silma, kuna kardetakse valijate vastuseisu Põhja-Euroopas.

Valijad ei võimalda ka pagulaskriisi lahendada organiseeritud ja ühtsel moel, kus koormus oleks võrdselt jaotunud.

Euroala majandus vajaks rohkem ühtseid reegleid ja koormate jagamist, kuid avalikkus ei ole piisavalt valmis seda aktsepteerima.

Kõigil nimetatud juhtudel ning sarnastes väljakutsetes on Euroopa liidrid probleemide lahendamisel aeglased olnud ning see on pikendanud ja süvendanud kriisitunnet. Neist raskustest ei tuleks siiski järeldada, et kõige tõenäolisem tulemus on läbikukkumine. Suurbritannia ja USA inimesed alahindavad Euroopa liidrite soovi lahendused leida ning kokku jääda.

Mis on võimalikud stsenaariumid?

Tooksin välja kaks stsenaariumi, mis mõlemad puudutavad Prantsusmaa valimiste tulemusi.

Kui võidab Marine Le Pen. See oleks Euroopa jaoks vast kõige ohtlikum hetk teise maailmasõja lõpust, kus üht asutajariiki juhib inimene, kes tahab Prantsusmaa välja viia rahaliidust ning korraldada referendumi Euroopa Liidus jätkamise üle. Euroopa Liit suudab kergesti üle elada Suurbritannia lahkumise, kuna britid on liidus alati olnud ühe jalaga. Prantsusmaa lahkumise järel oleks püsima jäämine raske.

Kui võidab Emmanuel Macron. Ta on peaaegu Le Peni vastand, püüdes Prantsusmaad uuesti jalgele saada poliitilisest tsentrist. Ta toetab Euroopat ja püüab pigem Prantsusmaale endale elu sisse saada selle asemel, et süüdistada Prantsusmaa probleemides Euroopat. Tugev liider Prantsusmaal loob Euroopas parema tasakaalu ja annab sellele uue sihi.

 

Mis on Euroopas head uudised?

Parimad uudised Euroopast 2017. aasta alguses on, et majandus on vaikselt toibumas. Brexit ei toonud kardetud šokki ja euroalal lähevad asjad järjest paremaks. Aastal 2016 oli majanduse kasvutempo kiirem kui USAs, töötuse määr on langenud alla 10% taset ja on alla keskmist taset alates euroala loomisest, usaldusindeksid on viimase viie aasta tugevaimal tasemel. Majanduskasvu ootusi on kergitatud mitmetes euroala riikides, olulise erandiga – Itaalia.

Teine võimalik hea uudis Euroopast 2017. aastal oleks see, kui olulised valimised Hollandis, Prantsusmaal ja Saksamaal katkestaks populistide võidumarsi. See muudaks arenenud riikide väljavaateid.

Brexit tähendab Brexitit – mida me saame praegu selle võimaliku lahutuse kohta öelda?

Lahutus tuleb ilmselt raske, esimesed vaidlused käivad raha ja läbirääkimiste protsessi üle. Suurbritannia plaanib lahkuda ühisturult ja tolliliidust, kuid on huvitatud nende teatud elementidest ning samuti ulatuslikust vabakaubanduslepingust Euroopa Liiduga. Euroopa Komisjon tahab, et Suurbritannia tasuks oma osa projektide maksumusest, mille heaks kiitmisel nad on osalenud, ja soovib näidata, et Euroopa Liidu liikmeks olemine on parem kui liidust lahkumine.

See muudab kokkuleppe saavutamise raskeks ja aeg selleks on väga lühike.

Mis on Suurbritanniale Brexiti järel olulisem – tugev liit USA või Euroopa partneritega ja mis hinnaga? Mis on peaminister Theresa May kõige raskemad valikud?

Suurbritannia on sisemiselt lõhenenud. Enamik ütleks, et mõlemad on olulised, ja vähe on neid, kes tahaksid valida ühe või teise kasuks. Donald Trump on Suurbritannias ebapopulaarne, nii ei ole tõenäoline, et valitsus püüaks asendada Euroopa Liitu palju tihedama liiduga USAga.

Brexiti üks eestvedajaid Nigel Farage, kes samuti sellel konverentsil esineb, väidab, et Trump on Euroopale uus lootus. Kas te nõustute selle väitega?

Tema kriitika NATO aadressil – väited, et see on ajast ja arust – võib samas ärgitada Euroopat kokku leppima suuremas ühtsuses ning kaitse- ja julgeolekukoostöös.

Mida head võiks tulla Trumpi liidrirollist – reeglina on populistide väidetes tõetera sees, mis muudab need eriti mõjusaks. Vahel ongi šokki vaja.

Praegu me veel ei tea, mis saavad olema Trumpi ettepanekud rahvusvahelises kaubanduspoliitikas. On põhjust tõsiselt karta, et USA toob protektsionismi kasvu ja õõnestab rahvusvahelist kaubandussüsteemi, mille ehitamise nimel Ameerika viimased 70 aastat on nii palju pingutanud.

Kuid on üks valdkond, kus väljavaated võivad rahvusvaheliselt paraneda – ettevõtete maksud. Kui Trump suudab maailma šokeerida ettevõtete maksusüsteemi muutma sellisel moel, nagu soovivad esindajatekoja vabariiklased, on võimalus, et kogu maailmas liigutakse eemale ettevõtete sellistest maksudest, millest on lihtne kõrvale hoida, lihtsamate ja efektiivsemate maksude poole.

See oleks väga suur muutus ja see pööraks palju asju segamini, kuid see võiks parandada praeguse rikkis süsteemi.