Millised uued maksud ja maksuseadused on tulekul?

Jegorovi sõnul võiks mõistlik maksukoormus 33–34% jätkuda, kuigi meil on optiline maksukoormuse kasv – kui MTA hakkab paremini makse koguma, kuigi SKP ei kasva , siis maksukoormus näiliselt kasvab.

Paljud maksumäärad on Eestis samad kui Lätis-Leedus. Kõige olulisem on aga see, kus on Eesti võrreldes ELi riikidega ja kui suure osa saame tarbimismaksudest.

Euroopa ja „eriti usaldusväärsed ettevõtjad“

Euroopa kontekstis on meil laual kaks direktiivi. ATAD ja ATAD2 on vastu võetud ja Eesti peab need ka oma seadusesse üle võtma. See puudutab suuri ettevõtteid, kelle peakontor on Eestis, ning suuri kontserne ja nende tütaräriühinguid. Intresside mahaarvatavuse tingimuseks seatakse ettevõtte piisav kasumlikkus. Olulised on siin ka hübriidsed ebakõlad ehk olukord, kus mõlemad riigid võivad jätta tulu maksustamata.

Tulekul on ka DRM ehk vaidluste lahendamise mehhanism , mis puudutab olukordi, kus erinevad riigid vaidlevad selle üle, kuhu peab maksumaksja makse maksma. Pannakse paika põhimõtted, mille järgi peavad riigid teatud aja jooksul jõudma kokkuleppele, millisele riigile makse maksta.

CC(C)TB näol on tegemist ettepanekuga, mida arutatakse praegu aktiivselt, ja mis tähendab seda, et komisjoni nägemuses peaks suurtes ettevõtetes tulema tagasi nn traditsiooniline tulumaks. Riikidel ei ole võimalik enam ise otsustada, süsteem on Euroopa-ülene . See tähendab, et mingeid maksuerisusi ei ole ja kasum jaotatakse erinevate riikide vahel laiali. Põrkume siin vastu suurt probleemi – mille alusel seda jagada? Praegu pakutakse välja, et olulised kriteeriumid on need, kus toimub käive, kus on töötajad ja mis on nende palgad ning kus on varad ja mis on nende varade väärtus.

Euroopas on arutlusel ka maksuplaneerimise piiramine ja käibemaksu süsteemi loomine. Esimene puudutab maksukonsultantide tegevust, ent teine tähendab, et võib ära kaduda 0-maksumäär piiriülestes tehingutes – tulevikus ei pruugi 0-määraga tehingud olla võimalikud, v. a eriti usaldusväärsete ettevõtete puhul. Probleem on selles, et Euroopa kaotab 0-määraga tehingutes miljardeid, samas on eriti usaldusväärsete ettevõtjate defineerimine vaieldav küsimus – ühes riigis võib ettevõte olla eriti usaldusväärne ja teises mitte.

Eesti uued maksud, lõivud, vabastused

Dmitri Jegorovi sõnul on olulisim muudatus maksuvaba tulu reform, mille tuum on see, et kui sissetulek kuus on kuni 1200 eurot, siis on maksuvaba tulu 500 eurot. Tegemist on regresseeruva maksuvaba tuluga ning see on madalapalgaliste suhtes samm õiges suunas. Samas ei ole see Eesti enda lahendus – Leedu kasutab sarnast regresseeruvat maksuvaba tulu.

Eluaseme intresside mahaarvamise piirang tõmmati 300 eurole.

Tervise edendamise kulud on alates 2018. aastast 100 eurot kvartalis maksuvabalt. Jegorov toonitas, et kvartalist kvartalisse seda edasi kanda ei saa. Ka ei saa seda ühelt töötajalt teisele üle kanda.

Haigushüvitis on alates sellest aastast sotsiaalmaksuvaba ka siis, kui tööandja otsustab ka 2. ja 3. päeva eest töötajale haigushüvitist maksta, kusjuures maksta võib ka rohkem kui 70% töötasust.

Sotsiaalmaksu langetamine, hotellide käibemaksutõus ja diisliaktsiisi tõus jäid ära. Lahja alkoholi aktsiisi plaanitakse aastatel 2017–2018 tõsta 100%, ent nagu plaanitud maagaasi aktsiisi tõusuga, tegeleb ka selle teema õiguspärasuse hindamisega praegu õiguskantsler Ülle Madise.

Eesti maksumuudatused

Uute teemadena tõi Jegorov välja optsioonide maksuleevenduse, FIEde maksumuudatuste paketi, ettevõtluskonto ja panditulumaksu. Optsioonide puhul on probleem 3 aasta nõude täitmine full-exit olukorras. Lahendus on siin maksuvabastus juba väljateenitud osale. Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise ja aruandluse lihtsustamise osas on tehtud 22 ettepanekut ja sellega tegeleb Justitiitsministeeriumi juures vastav töögrupp. Teemaderingi näideteks on erikonto üleviimine ühest pangast teise, vastuvõtukuludele ka fikseeritud summa (32 eurot)kehtestamine, reklaami eesmärgil kingitava kauba maksuvabastus, kahjumite edasikandmise tähtaja pikendamine, sotsmaksust tingitud kahju edasikandmine, terviseedendus, sotsmaksuvaba haigushüvitis, välislähetuse toidukulu jmt

Ettevõtluskonto on nende inimeste jaoks, kelle käive on kuni 25 000 aastas. 20% maksu peab juba pank kinni ja kannab MTAle. Kui käive on üle 1300 euro, siis kaasneb ka ravikindlustus (täidetud SM põranda nõue).

Ka plaanitakse muuta regulaarselt jaotatava kasumi maksustamist. Probleem siin on Jegorovi sõnutsi selles, et maksusüsteem võimaldab mitte maksta makse, kui kasumit välja ei võeta. Ettepanek on rakendada 14% maksumäära jaotatud kasumi osale, mis on võrdne viimase kolme aasta jaotatud kasumi summaga. Välismaal teenitud kasum võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on Eestis täiendavalt maksustatav, s.t ei lähe vabastusmeetodi alla.

Füüsilise isiku dividendide maksustamisel jääb äriühingu ja füüsilise isiku summeeritud maksukohustus 20%le. Selleks tuleb 14% tulumaksuga maksustatud kasumi osast füüsilisele isikule jaotatud dividendilt täiendavalt kinni pidada 7% tulumaksu. Välisriigist saadud dividend on üldjuhul samuti maksuvaba (maksustatav üksnes siis, kui välismaal pole võetud maksu ei dividendilt ega selle aluseks olevalt kasumilt).

Lisanduvatest maksudest rääkides tõdes Jegorov, et tööandja sõiduauto küsimused on meie maksumaastiku keskne teema. Tööandja sõiduauto segakasutuse puhul oleks lõiv 1,96€/kW, kui isiklik kasutus lubatud (maks on 1,30€). Kaovad sõidupäevikud ning isikliku kasutuse keelu tõendamine on tööandja otsustada.

Lõpetuseks tutvustas Jegorov muid arutlusel olevaid uusi maksusuundi:

- teekasutustasu raskeveokitele;

- pakendi maksustamine selle turule laskmisel;

- meremeeste maksurežiim;

- magustatud karastusjoogi maks;

- mootorsõiduki keskkonnalõiv;

- pangalõiv;

- töötajate transpordi ja majutuse maksuleevendused;

- maksukrediit või –soodustused alustavatele ja/või kõrge lisandväärtusega äridele.

Loe veel: raamatupidaja.ee

Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee